Kommenteeri

Kuidas praktiseerida joogat turvaliselt

Aina rohkem inimesi tegelevad joogaga. Aina rohkem inimesi saavad jooga tunnis vigastusi. Millest see tuleneb ja kuidas vigastusi ära hoida?
Vigastused joogas algavad üldiselt peast. Me ei ole kursis võimalike ohtudega või kui ka oleme, siis kasutame mõttejõudu ületamaks keha märguandeid. Kehal on paha ja valus, aga inimene ei reageeri ega kohanda enda praktikat, sest teised kõrval ju saavad ja teevad. Ka üksi kodus joogat praktiseerides võib üle pingutada ja punnitades mingeid harjutusi tehes ennast vigastada. 

Vigastused jagunevad kaheks: lühiajalise tegevuse tulemusel vigastused ja pikaajalise praktiseerimise tulemusel tekkivad vigastused. Mõlemal juhul on inimene ise oma keha suhtes vägivaldne. Pikaajalised probleemid tekivad 10 või 30 aasta pärast, tavaliselt puusaliigesesse, kui inimene on ennast väänanud asenditesse suuremas mahus kui tema keha seda tahaks ning tekkinud on liigesesse kulumine. Valuga annab puusaliiges märku alles siis, kui on juba hilja. Sama asi võib juhtuda ka õlaliigesega. Kuidas siis ära tunda, kas minu keha tohib minna ühte või teise asendisse ja kui tihti? See on hea küsimus. Arendades kehatunnetust ja intuitsiooni, inimene vast ikka tunneb ära, kas ta teeb harjutust mõnuga või surub ennast järjepidevalt asenditesse. Ma ei räägi siin lihtsatest tavalistest jooga-asanatest vaid sellistest, mis on nö edasijõudnute asendid. Edasijõudnute asendid ei ole iseenesest halvad ega kahjulikud ja nendel on kindlad eesmärgid, miks neid tehakse, kuid küsimus on selles kas sinu keha täna siin ja praegu on esiteks valmis neid poose tegema ja teiseks, kui tihti neid poose üldse mõistlik teha oleks. 

Aga kuidas vigastada ennast joogas nüüd ja kohe? Vastus on lihtne: suru ennast poosi või las keegi teine surub ja aitab sellele lausa kaasa. Erinevad kehaosad on erineva jäikusega ja nii annabki järgi tavaliselt nõrgem koht, mis on harjutusse kaasatud. Venitad liiga palju tagareisi, võid vigastada oma alaselga. Vaagen ei avane, väänad põlve välja. Juhtub lihtsamini ja kiiremini kui arvata oskad. 

Kuidas praktiseerida joogat turvaliselt ja tervislikult: 
  • Ära mitte kunagi suru ennast poosi ega lase kellelgi teisel ennast suruda. 
  • Jälgi, et kehasiseselpüsiks avaruse tunne ka näiliselt kokkusurutud kehaosades. 
  • Jälgi hingamist. Kui keha ei saa vabalt hingata, oled läinud liiga kaugele poosi või teed enda jaoks liiga rasket harjutust. 
  • Venitustunne peab olema mõistlik ja mõnus, mitte piinarikas. Sa tahad venitada keha lihtsalt lahtisemaks, et energia saaks vabalt voolata. Ära venita hambad ristis läbi valu. 
  • Tule poosist välja kui su keha või intuitsioon seda sulle ütleb. Ka siis kui oled jooga tunnis, kus ülejäänud 30 inimest veel poosis püsivad. 
  • Joogas ei ole vaja kellelegi midagi tõestada. Ka iseendale mitte. 
  • Päevad on erinevad. Võta igat hetke sellisena nagu see on. Luba endal praktiseerida vastavalt hetkele. Hinnangutevabalt. 
  • Ainult sina üksi vastutad oma praktika eest. Õpetaja ei tea, kuidas sa ennast oma kehas hetkel tunned. Õpetaja on õnnelik, kui õpilane oskab ennast kuulata. 
  • Jooga on nö keskmise tee praktika. Võib tunduda vastupidi, kuid äärmused ei kuulu jooga juurde.  Leia pingutuse ja lõdvestumise keskpunkt. 

Mõnusat jooga praktiseerimist! 


Lisa kommentaar

Email again: